Motorex noortesprint
Noortele aasta sündmus vist. Väga lahe, et neil oli võimalus nii suure publiku ees võistelda. Äkki tuleb huvilisi juurdegi, kes sõita tahaksid, aga ei tea, et kuidas see käima peaks.
Rada oli tagurpidi Tallinna ralli katse enamvähem. Ilm kah super. Veidi tüütud olid muidugi need arvukad VIP-autod, aga automüüjad ju on Tallinnast ja maksavad. Ja tellivad muusika.
Päeva sündmuse korraldas vist Rauam, kes tegi Ausi Subarust eheda 2WD masina, mis kahel rattal balanseeris. Õnneks maandus taas neljale rattale ikka. Normaalne fotograaf olen muidugi, sel ajal kui ülejäänud täristasid sarivõttega Rauami trikke, seisin mina tardunult keset platsi ja kisasin hirmust. Katust pole pildile saanud ja seekord poleks kah õnnek läinud. Vedas, et mu hea aura kohal oli, muidu oleks auto vist vähe lössis olnud.
Minu jaoks ei olnud eelnev tegelikult sugugi päeva tipp. Tase oli hoopis see, et selgus, et ma saan ka sõita mõne VIP-autoga. Ei saanudki nagu aru, et mille eest, aga kaks korda ka ei lasknud endale öelda. Tormasin kohe kohale ja selgus, et saan Aava kõrval lustida! Super 1600 mul just nimekirjast puuduski. :D Sõit oli äge nagu pidigi olema. Kõrvad segasid naeratust...
Kui välja ronisin autost, küsis keegi, et kas kartsin ka. No ma ei tea. Pole eluski tundnud hirmu mingi kõrvalistumise ees. See pole mõeldud kelkimisena, aga on ju selge, et mingit suva tegelast sõidutades ei keera keegi vinti üle ega tee avariid. (no Rauam välja arvata, aga äkki tal ei olnud kõrval suva tegelane, kust ma tean). Ja kui ma saan mõnuga, pea püsti, vahtida aknast välja, siis tunnen end ju ohutult. Samas, kui ma peaks istuma, nina mingites kiirusenootides ja neid sealt maha lugema, siis arvatavasti ikka oleks kõhe ka. Ei näe ju, mis ümber toimub.
posted by Karmen @ 12:00 am
0 comments
0 Comments:
Post a Comment
<< Home