Aravete kart
Minu esimene kardivõistlus (Rapla ei loe, see oli treening). Päris huvitav oli. Jätkuvalt oli probleemiks pearinglus. Trenn oli veel lahja, aga kui need Rotaxid seal lahti päästetakse ja nad kümmekond ringi vuranud on, siis on nad nii laiali, et ei oska enam kuhugipoole vaadata.
Proovisin siis keskenduda kurvidele ühekaupa ja lootuses, et keegi tagant selga ei tule. Noh, sellele järeldusele, et nad ilma asfaldita kaugele ei jõua, jõudsin ma juba eelmisel korral. Nad on kerged ja lihtsalt inerts on väiksem.
Ehheee, üks kart sõitiski välja, otse minu ees ja otse minu suunas. Hüppasin eest ära, kuigi see oli vist asjatu. Läksin siis seda tagasi rajale upitama. Jube kohmakas oli seda väikest asja tõugata seal, kui fotokas pika toruga kõlkus kaelas. Aga rajale me ta saime ja poiss sõitis edasi. Kaotus oli muidugi ka mingi. Teinekord lükkan paremini.
Jama on see, et kedagi ei tunne. Võistluse käigust saan pärast reeglite lugemist ilusti aru, aga kellegagi suhelda ei ole. Siis saaks võibolla sellest ka aru, et miks nad just nii sõidavad.
posted by Karmen @ 12:00 am
0 comments
0 Comments:
Post a Comment
<< Home