Võrtsjärve rahvasprint
Teine päev Võrtsul.
Ilm on ikka külm, lisaks sellele on veel udu, mis pildistamise seisukohalt ei ole üldse tore. Küsisin korraldajatelt, et kui platsiks on selline suur sile plats, nagu seda on järvejää, siis ikkagi kuidas see rada välja mõeldakse, et missugune ta peaks olema. Vastus oli lolli küsimust väärt: hommikul võetakse kõige ebakainem inimene, antakse talle auto ja palutakse üks ümmargune ring sõita.
Esimene voor oli kohe algamas ja passisin seal, et starti pildistada, kui Müürsepp hõikas, et kas ma ei tahaks null-autos rada läbi sõita. Loomulikult ei lasknud ma kaks korda seda öelda.
Kuigi suure elevusega ei jõua kõrval istudes eriti midagi jälgida, nägin ometigi, et kusagil kaugel eemal (nagu alati) olid kavalad kohad. Mitte ärapanemise mõttes kavalad, aga niisama ilusad pildi tegemiseks. Otsustasin siis raja läbi kõmpida sõitude ajal.
See oli päris hea mõte. Kuigi just sel momendil, kui kükitasin raja teises otsas kõrkjates, sai 2. voor läbi ja kolmandat ootasin nii kaua, et igaks juhuks juba helistasin ja uurisin, et kas ikka tulevad. Tulid küll.
Finišisse jõudsin parajasti selleks ajaks, kui hakkasid tulema viimased autod. Pildistasin veel autasustamist ka ja põrutasin koju.
Aa, selline asi ka, et suht turgutav ja motiveeriv on, kui mõnest võistlusautost keski sõidu ajal veel sulle lehvitada jõuab :)
posted by Karmen @ 12:00 pm
0 comments
0 Comments:
Post a Comment
<< Home