Viljandi jäärada
Esimene päev kolmest sprindist siis. Ühtlasi vabariigi aastapäev.
Möödunud aastate lebopäeva 24.02.06 küll ei meenuta. Ausalt öeldes poleks eriti viitsinud ennast kodust välja ajada, sest kaks head päeva veel ees. Aga ära moositi. Ja siis läksin Viljandisse Paala järvele.
Üritus oli korralik frukt. Ajakavast ei teadnud keegi midagi. Listis oli 150 autot ja niipalju siis selgus, et enne sõidavad tänavakad ja siis kunagi hakkavad krossiautod ja piigiklassid ja sellised huvitavamad asjad.
Vabandust, kõik pereautodel katsetavad rahvasportlased, aga sõitu jälgida oli igav. Väga igav. Ja ega sellised üritused ongi rohkem sõitjate enda kui pealtvaatajate tarbeks tekitatud. Igavust süvendas võistlust kommenteerima kutsutud jutupaunik, kes kahjuks ei osanud muust rääkida, kui auhinnaks välja pandud suitsupõrsast ja demoks kohale toodud uutest Hondadest. Loomulikult, sponsorid tahavad ka ju reklaami vastutasuks oma toetussummade eest... aga midagi oleks võinud siiski võistluse kohta ka mainida see mikrofoniga mees.
Omaette kamm oli tulemustega. Kohal oli vist mingi EAL ametlik ajavõtusüsteem, mis ringrajal ja ka krossis peaks toimima. Sprindil ei sobinud see aga mitte. Lisaks veel oskasid tulemusi rahvale söödavaks tegevad ametnikud minutisse sada sekundit mahutada, nii et esialgsed tulemused (mis ilmusid välja hirmus hilja) näitasid aegu a'la 2.99,345 jne.
Õnneks hakkas pärastpoole, kui sportlaste moodi sõitjad tulid, huvitavam. Jamaks oli ainult see, et olin kella viieks lubanud saata meiliga laiali lühiuudise võistluse kohta. Võistluse, mis ei olnud selleks ajaks veel lõppenud. Sõideti küll vaid kaks sõiduvooru, kuid iga voor koosnes kahest ringist. Rajale lasti korraga kolm autot ning uued said peale siis, kui eelmised kolm olid tagasi. Asi venis ikka meeletult, vaesed lõpusstartijad, pidid terve päeva piinlema kohapeal. Ja mina nende sõitu oodates koos nendega.
Ootamine tasus end ka veidi ära, mõne normaalse pildi ikka sain. Üllatuskoht oli see, kui keerasin objektiivi Jamnese Samara suunas, aga see lähenes mulle hoopis teistpidi. Rattad taeva poole. Ümbermineku moment jäi mul Kiili pildistamise pärast nägemata, aga selle eest sain ilusa vastlajärgse liu kaardisse.
0 Comments:
Post a Comment
<< Home