Rapla kart
Et siis esimest korda karti pildistamas.
Vastikud väikesed vormelid... Sõna otseses mõttes võttis pea ringi käima. Neid jätkus igale poole, ükskõik kuhu ka ei vaataks.
Kõhedaks võttis teadmine, et ma ei tea seda, kuidas, kus kohas ja kui kaugele nad välja sõidavad. Esiti passisin niisama, aga siis sain aru, et ega nad kaugele ei jõua seal rohu sees. Meeter ja hopp, seisab.
Kahju, et ma treeninguid sain ainult vaadata. Sõit oleks huvitavam kindlasti. Võtsin elu eesmärgiks tutvuda kardisõidu reeglitega, et võistlusest aru saaks, kui ma veel sinna sattuma peaksin.
Jube kuiv on kõik ja tuleohtlik. Üks kart sõitis teelt välja ja pidurid olid nii tulised, et panid kulu põlema. Alguses ei saanud nagu arugi kaugelt, vaatasin, et mootor suitses. Aga siis liikusin lähemale, kui tossupilv paksemaks läks. Kaks kustutit tühjendati leekidesse ära, aga sellest oli vähe. Ma polnud varem kunagi näinud, kuidas tuli nii kiiresti edasi läheb, jube. Mitu inimest oli kustutamas, aga ring läks järjest suuremaks ja võsa polnud ka enam kaugel. Õnneks toodi autodest kustuteid juurde ja tapeti see tekkiv kahju ära. Jube oli.
Oih, ja selle aasta esimene liblikas oli Raplas. Kirju. Ja pärast tuli kollane järele. keegi ei uskunud, et ma neid nii vara nägin. Alles oli külm. Aga olid. ausõna....