h Ralliblogi: 2006-02-12

Saturday, February 18, 2006

Vaakuna ralli

Reede lõunast panin pillid kokku ja kihutasin Soome laevale. Pillideks olid kaamera koos vidinatega, läppar ja soojad püksid. Igatahes oli reisikohver nii suur, nagu läheks ma sinna põhja elama.

Kari oli sadamas vastas. Ta pidi küll kolmveerand tundi kauem ootama, sest laev jäi jää pärast hiljaks. Kari oli ikka rõõmus, nagu ta seda alati on.

Hommikul oli äratus umbes sellisel kellaajal, kui ma tavaliselt magama lähen. Kari autoga põrutasime siis otse põhja Mikkelisse, kus ümber ralli toimus. Mikkeli või Vaakuna ralli oli Soome MV kolmas etapp ja teine ralli. Ja Egoni esimene Soome võistlus.

Kohal
Keskusest saime vajaliku nodi kätte ja külastasime hooldusala. Nagu tavaks, ei olnud seal varajase kellaaja tõttu midagi vaadata. Kuigi meile anti HQ-st kätte hooldusala skeem, ei vastanud sealolev paigutus tegelikkusele ja omade bokside otsimine võttis hea hulga aega.

Ühel hetkel avastasime, et meil on juba suht kiire katseleminekuga. Esimene kiiruskatse algas kella 11 paiku.

Soome rallid on kuidagi äärimiselt kompaktseks aetud. Ralli kestab umbes seitse tundi ja selle aja jooksul sõidetakse ca 100 km. Korduvkatsed on harvad. Kuigi katsed asuvad üksteisele lähedal, ei ole ligipääsuteid eriti palju ja nii tuleb ikka ringi sõita. Erilisi lootusi suurema hulga katsete nägemisele ei tasu seega panna, eriti kui need, kellele kaasa elama oled tulnud, stardivad enam kui tund pärast esimesi.

Ja esimestest vertsudest ka ei tahaks loobuda... ega ei saakski tegelikult, sest hiljem katsele pääsemine on suht ohtlik, kuna need, kes ainult latvasid vaatavad, tahavad tagasi pääseda ja annavad kitsastel teedel korralikult tuld.

SS1
Kellegi keskusetädi juhendamisel läksime mingisse kohta SS1-l. Polnud eriline vaatamisväärsus see koht, pildistamise seisukohalt. Ülikiired kurvid, mis soomlaste jaoks oli kokkuvõttes üks pikk sirge. Pilti teha sai, kuigi vahepeal hakkas lumesadu segama.

Ühte väljasõitu nägin ka. Tagantpoolt ainult ja läbi suure lumepilve. Kari oli veits edasi sellest kohast ja sai pildile tolmutava auto. Ütles, et viis ringi oli spinninud, aga mina teda ei usu. Ja pilte tal ka sellest karusellist ei ole ;)

Kuna Kari teeb pilte fotohana lehe jaoks, oli tal vaja teha samast kohast kõikidest autodest pilte. Neil seal käib hull fotobisnis. Eesti rallirahvas pole veel nii kaugele jõudnud, et kõik pilte osta tahaksid. Mõned muidugi on siinmaal ka nõus toetama vaeseid fotograafe.

Igatahes passisime viimase autoni esimesel ja siis käisime korra hoolduses. Kuigi meie esialgses plaanis oli mingi päevane katse veel ära vaadata ja poodiumile jõuda, lõi Lindroosi avarii meie ilusa kava sassi. Katse oli peatatud ja keskel ligi tunnine auk. Ainsaks võimaluseks jäi ralli viimane katse, SS7.

SS7
Juba esimeste autode tulekul hakkas hämaramaks minema ning õige varsti olime kottpimedas. Kuna foto tegemine eeldab ikkagi aparaadi sensorite valgustamist, aga valgust nappis, saime hunniku kunstipärasied pilte. Asi seegi vaesel ajal. Passisime seal viimase autoni ja põrutasime keskusesse, et sealt kiiresti koju minna.

Üks asi jäi Vaakuna rallil silma: pealtvaatajaid oli oioi kui vähe. Ei oskagi arvata, kas tegu oli külma ilmaga, mille käes füüsikaseaduste järgi kõik asjad (ka rahvamassid) kokku tõmbuvad või siis hoopis Torino olümpiamängudega, kust soomlased truult kuni mängude lõpuni oma kuldmedalit ootasid.

Sunday, February 12, 2006

Võrtsjärve rahvasprint

Teine päev Võrtsul.

Ilm on ikka külm, lisaks sellele on veel udu, mis pildistamise seisukohalt ei ole üldse tore. Küsisin korraldajatelt, et kui platsiks on selline suur sile plats, nagu seda on järvejää, siis ikkagi kuidas see rada välja mõeldakse, et missugune ta peaks olema. Vastus oli lolli küsimust väärt: hommikul võetakse kõige ebakainem inimene, antakse talle auto ja palutakse üks ümmargune ring sõita.

Esimene voor oli kohe algamas ja passisin seal, et starti pildistada, kui Müürsepp hõikas, et kas ma ei tahaks null-autos rada läbi sõita. Loomulikult ei lasknud ma kaks korda seda öelda.

Kuigi suure elevusega ei jõua kõrval istudes eriti midagi jälgida, nägin ometigi, et kusagil kaugel eemal (nagu alati) olid kavalad kohad. Mitte ärapanemise mõttes kavalad, aga niisama ilusad pildi tegemiseks. Otsustasin siis raja läbi kõmpida sõitude ajal.

See oli päris hea mõte. Kuigi just sel momendil, kui kükitasin raja teises otsas kõrkjates, sai 2. voor läbi ja kolmandat ootasin nii kaua, et igaks juhuks juba helistasin ja uurisin, et kas ikka tulevad. Tulid küll.

Finišisse jõudsin parajasti selleks ajaks, kui hakkasid tulema viimased autod. Pildistasin veel autasustamist ka ja põrutasin koju.

Aa, selline asi ka, et suht turgutav ja motiveeriv on, kui mõnest võistlusautost keski sõidu ajal veel sulle lehvitada jõuab :)