h Ralliblogi: 2006-02-19

Saturday, February 25, 2006

Elva rallisprint

Sprindimaratoni teine päev ja Eesti meistrivõistluste esimene etapp.

See on minumeelest päris hea, et nad annavad esimesel ja viimasel etapil punkte rohkem, kui teistel etappidel. Eriti see, et hooaja viimane võistlus on teistest olulisem. Rallis võiks ka nii olla.

Aga nüüd võistlusest. Rada tundus huvitav, aga see tagumine ja juttude järgi ägedam rajaosa oli Verevi järve teises otsas. Jälle tuli loll valik teha, kas jääda stardi-finiši-servise lähedusse või minna võssa pilte otsima. Jäin sinnasamasse, laisk nagu ma olen. Pilditegemist segas meeletu lumesadu. Kindlasti oli see aasta kõige kehvem hetk pildistamiseks. Võibolla Saaremaa ralli 05 suudab isegikonkureeerida. Igatahes olid pildid täpilised nagu lumesõda oleks üle käinud.

Esimese vooru lõpus pildistasin viimast kurvi, lootuses, et keegi seal ära paneb. "Lootus" ei ole vist kõige õigem sõna, aga päriselt ka tahaks mõnda sellist väljasõitu koos katkestamisega otse näha, et kuidas hakkab minema ära ja kuidas lõpetab... No igatahes oli seal ilus täisnurkne keere ja seespool rannakabiin. Ja ikkagi ei pannud esimeses voorus seal keegi ära. Isegi veokad tulid sellest ülikitsast kurvist puhtalt läbi.

Ära pani hoopis AAhu ja seda hoopiski kolmandas voorus. Kõmaki vastu sedasamust kabiini. Kahju, et talv oli, muidu oleks mõni käterätiga tädi sealt kindlasti kiljudes välja jooksnud. Tegelikult muidugi talv ei sega ujumist, sest usinad inimesed olid jää sisse augu kaevanud ja üks proua käis sealsamas raja kõrval talisupluse presentatsiooni tegemas.

AAhu avarii kõrval oli teiseks meeldejäävaks ürituseks Jamnese poolt korraldatud märtinijäljendamine. Jamnese Samara kapotikaas lajatas ühel hetkel lahti ja nii pidi ta osa rajast sõitma pimesi. Miinuseks oli see, et ta ei taibanud kartturit kaasa võtta, mistõttu sõit kulges mööda lumevalle. Vaene mees, kahest kaks võistlust... aga kolmas päev oli veel ees. ;)

Friday, February 24, 2006

Viljandi jäärada

Esimene päev kolmest sprindist siis. Ühtlasi vabariigi aastapäev.

Möödunud aastate lebopäeva 24.02.06 küll ei meenuta. Ausalt öeldes poleks eriti viitsinud ennast kodust välja ajada, sest kaks head päeva veel ees. Aga ära moositi. Ja siis läksin Viljandisse Paala järvele.

Üritus oli korralik frukt. Ajakavast ei teadnud keegi midagi. Listis oli 150 autot ja niipalju siis selgus, et enne sõidavad tänavakad ja siis kunagi hakkavad krossiautod ja piigiklassid ja sellised huvitavamad asjad.

Vabandust, kõik pereautodel katsetavad rahvasportlased, aga sõitu jälgida oli igav. Väga igav. Ja ega sellised üritused ongi rohkem sõitjate enda kui pealtvaatajate tarbeks tekitatud. Igavust süvendas võistlust kommenteerima kutsutud jutupaunik, kes kahjuks ei osanud muust rääkida, kui auhinnaks välja pandud suitsupõrsast ja demoks kohale toodud uutest Hondadest. Loomulikult, sponsorid tahavad ka ju reklaami vastutasuks oma toetussummade eest... aga midagi oleks võinud siiski võistluse kohta ka mainida see mikrofoniga mees.

Omaette kamm oli tulemustega. Kohal oli vist mingi EAL ametlik ajavõtusüsteem, mis ringrajal ja ka krossis peaks toimima. Sprindil ei sobinud see aga mitte. Lisaks veel oskasid tulemusi rahvale söödavaks tegevad ametnikud minutisse sada sekundit mahutada, nii et esialgsed tulemused (mis ilmusid välja hirmus hilja) näitasid aegu a'la 2.99,345 jne.

Õnneks hakkas pärastpoole, kui sportlaste moodi sõitjad tulid, huvitavam. Jamaks oli ainult see, et olin kella viieks lubanud saata meiliga laiali lühiuudise võistluse kohta. Võistluse, mis ei olnud selleks ajaks veel lõppenud. Sõideti küll vaid kaks sõiduvooru, kuid iga voor koosnes kahest ringist. Rajale lasti korraga kolm autot ning uued said peale siis, kui eelmised kolm olid tagasi. Asi venis ikka meeletult, vaesed lõpusstartijad, pidid terve päeva piinlema kohapeal. Ja mina nende sõitu oodates koos nendega.

Ootamine tasus end ka veidi ära, mõne normaalse pildi ikka sain. Üllatuskoht oli see, kui keerasin objektiivi Jamnese Samara suunas, aga see lähenes mulle hoopis teistpidi. Rattad taeva poole. Ümbermineku moment jäi mul Kiili pildistamise pärast nägemata, aga selle eest sain ilusa vastlajärgse liu kaardisse.