Esimene Läti ralli siis see aasta. Talsi, ma pole seal kunagi käinud.
Lätlased on sellised normaalsed, võistlused on neil nädalavahetusel ja pealtvaatamiseks ei pea töölt minema hiivama ennast. Katsed algasid suht hilja, SS1 startis alles laupäeval kell kolm.
Esimene päev
Asusime Urve ja Rainiga laupäeva hommikul teele ja tee oli kole pikk. Seda mitte vahemaa pärast, aga sellepärast, et lätakad olid otsustanud terve maantee korraga remonti panna. Foor foori järel oli meie kulgu takistamas.
Normaalset kaarti meil ka ei olnud ja kuna ka pool Riial oli üles songitud, oli meil tõsiseid raskusi Jurmala suuna leidmisega. No ausalt, mitte ühtegi viita kusagil väljas ei olnud. Viimaks leidis meie osav sohver siiski õige raja. Hakkasime just kiirteele jõudma, kui polizias meid kinni pidas. Me nagu ei saanud pihta, et mis ta meist seal silla peal tahtis. Selgus, et tasuline tee. Seda siis need imelikud taksofoni moodi automaadid seal parklas olidki. Kalapilt oli juures, ma mõtlesin, et need on mingid kohaliku forellipüügi piletiautomaadid, aga see vobla pilt on hoopis ühelatise peal ja tähendaski seda, et pead pileti ostma, et tee peal sõita. Teinekord targem. Ja tegelikult ei olnudki meil vist selle tee peal väga asja sõita...
Noh, Talsis leidsime oma gontšikud ilusti üles. Tahtsime ka kaarte osta, aga igalt poolt olid läbi müüdud, märkisime teed siis mingile väga üldisele kaardile.
Selgus, et meil jäi mahti enne esimest katset vaadata ka poodiumistarti. Asssaaaa!!! Tasuline start kohalikul lauluväljakul. Ja rahvast oli murdu. Intervjuud sõitjatega, rallibeibed jne! Tõeline show, ja rahvas nautis.
Edasi liikusime SS1-le. Hirmkiire kurv oli, päike vastu ja muud jamad. Rahvast oli ka päris mitu. Mingi kohalik latgal astus mulle ligi ja hakaks omas keeles midagi seletama. Kui ta aru sai, et ma tast mõhkugi aru ei saa, siis läks vene keelele üle ja ütles, et oli mind Rootsis rallil näinud. See oli nagu kummaline, ma nagu ei ürita tavaliselt tähelepanu äratada...
Pärast Egonit otsustasime edasi liikuda järgmisele... aga siis tuli ärev telefonikõne ja selgus, et auto põhja all oli miski auk ja õli tilkus välja. Kihutasime sündmuskohale.
Kõik, mis ma Talsi raja kohta enne võistlust sõitjate käest kuulsin, saab kokku võtta sõnadega: „meeletult pehmed rööpas jubedad teed.” Arvatavasti sai see tee siis ka Cliole saatuslikuks. Ei Egon ega Avo ei olnud kindlad, kus selline jama juhtuda võis, ent ometi oli mingi vastik kivi löönud läbi paksu pleki sellise mõlgi, et õlipotil oli auk sees ja kallis kraam nirises välja. Pärast vaatasid nad sisekaamera videot ja tegid vaid oletusi...
Auto viidi ära servisesse, kus mehaanikud said kõvasti tööd. Meie läksime aga katset vaatama. Läksime publikukatsele, mis sõideti paarisrajal. See oli ka selline paras sopaauk. Tolmu küll ei olnud, aga lahtist oli päris palju peal. Ja siis see juhtus!!! Mu esimene KATUS! Õnnetuks oli kohalik rallipaar, kes oli rajal tuliuue Mitsu evo IX-ga. Otse minu nina all keeras üle katuse ja sõitis edasi. Ideaalne, auto ei saanud eriti nähtavalt viga ja sõitis kohe edasi. Ajakaotus oli imeväike. Oh, mul võttis jalad värisema J Elu 25. ralli ja lõpuks katus!
Edasi läksime tagasi. Auto oli vahepeal imeväel terveks ravitud ja liikusime ööbimiskohta. Ehh, gontšikud pidid päris spartalikes tingimustes elama. Kaks koikut ja pool meetrit ruumi vahel. Meil ülejäänutel seal hooldusautos oli ikka palju mugavam.
Teine päev
Hommikul väikene servis ja siis katsele.
Laupäevasel esimesel oli selline poolkõva mahapööre, kuhu pääses hästi ligi. Täitsa pandav. Edasi liikusime teise katse finishisse ja sealt rajale. Kiire sirge oli, üritasin teha pilti kõhuli maas ja pika säriga. Paar pilti tulid päris norm välja, kuid Egonilt sain seal kõgutades karmi munakaga ribidesse. Hea, et näkku ei lennanud muidugi. Sinikas oli vägev... Aga ise süüdi ju ka :)
Vahepeal väike servis ja me hakkasime katsele liikuma, kui tuli üldse mitte oodatud telefonikõne. Ära katkes neil see sõit jälle :( See papist pooltelg jälle :( Igaunijas Ekipasas Pasas ütles Avo selle peale läti keeles. Rada oli pehmemast pehmem, tagumistel sõitjatel tuli seal songermaal ukerdada. Ratas sattus selle pasha sisse ja oligi küps. Otsisime siis koha, et õnnetule katkemiskohale võimalikult ligi jõuda.
Ootasime lõpuni ja läksime katset mööda õigesse kohta. Sealsamas oli ka Simkuse ärakoolnud auto seismas. Ja Egon ja Avo keset ilusat võilillevälja. Ilus pilt oli. Muud asjad ei olnud ilusad.
Mehad arvasid, et oleks hea mõte auto kohapeal korda teha. Katkusid siis selle õnnetu pooltelje sealt alt ära ja hakkasid tagasi panema, kui äkki selgus, et ilusatues karbikestes olnud rattalaagrid olid kõik tagumise ratta jaod ja esimese omi polnud ühtegi. Kuigi karbid nägid välja lootustandvad. Ja auto rekkasse saamine oli sellises konditsioonis päris keerukas...
Tekkis mõte kasutada Neiksansi autot või vähemalt siis hooldusauto portatiivset ladu doonorina. Ainult et kust seda Neiksansit nüüd niimoodi pühapäeva õhtul siis leida :S
Hüppasime tervesse Cliosse ja kihutasime Talsi linna lootuses leida mindagi oranzhikat, mis viitaks Neiksansite kohalolule. Keskuse juures neid ei olnud, hoolduses ka mitte. Da Vintsi koodi meetoditel õnnestus meil ka vajalik telefoninumber leida, kuid vastu ei võtnud keegi. Viimases lootuses läksime sinna, kus pidi toimuma ametlik lõputseremoonia.
Kuigi kell oli juba palju üle sellest, mil pidustused seal algasid, olime me õnnelikud. Jõudsime kohale täpselt selleks hetkeks kui asi hakkas läbi saama. vastutulevate autode voor oli kitsal tänaval võimas. Otsustasin kasutada oma sarmantset veenmisoskust. Hüppasin autost välja ja seisin autodele lihtsalt risti ette. Ja oli ka viimane aeg. Kui kohale jõudsime, olid Neiksansid oma LMT lippude, tibinate, bännerite ja kuratteabmillega pildistamissessioonil. Saime vajaliku jubina ja kihutasime tagasi. Andsime laagri osavate käte ringi hoolde ja sõitsime kolmekesi kodupoole tagasi.
Ei tea küll miks, aga tagasiteel meeldis meile kõige rohkem Toe Tagi lugu "S***, sülg ja higi ja pisarad"
