Rootsi ralli teine päev
Meie plaanide järgi algab teise päeva esimene katse kell 8.40. Sõitsime kohale ja sattusime publikualale. Igav kiire kurv, kus oli palju rahvast ja palju kaameramehi, kes olid magusamad kohad endale lasknud lintidega ära eraldada.
Mehed metsas
Kuna aega oli päris palju, kõndisin mööda metsa edasi ja leidsin veidi lahedama koha. Ümberringi kiigates jäi silma, et -20-kraadise pakase kätte polnud ükski naisterahvas eriti viitsinud tulla. Ainult meestemeri. Ühed naisolevused siiski olid, Aava naine jalutas mulle vastu ja avaldas imestust, et kohtab mind alati metsas ja nüüd siis kodust mitusada kilomeetrit eemal keset Rootsimaad.
Teine asi, mille vähesus teravalt silma hakkas, olid eestlased. Eestlaste rallihuvi on peale Märtini äraminekut kõvasti langenud. Isegi see ei lähe neile korda, et kolm eestlast siiski Rootsis võistlemas oli. Sellist laata muidugi ka ei tahaks, nagu viimasel aastal NRF oli, aga natuke rohkem võiks neid ikka olla. Lihtsalt nende pärast, kes sõidvad.
Hara kiiruskatse
Koht oli pildistamiseks selline poolkõva. Hanged olid nati kõrged ja autod jäid veits valli taha peitu. Külm oli ka, akud tahtsid kohe otsi anda ja neid pidi kordamööda soojendama.
Teiseks läbimiseks jäime samale katsele, liikusime lihtsalt edasi. Sattusime ilusale lagendikule, kus mäest alla tulevaid autosid oli pikalt näha. Pildistamiskohti kui palju.
Aega oli meeletult ja mõtlesime ringi liikuda. Leidsime sõbralikud soomlased, kes olid nõus oma lõket jagama, et saaksime vorste küpsetada. Poisid otsustasid kinnisvaraarendusega tegelema hakata ja ehitasid valmis täiesti korraliku ilma katuseta iglu. Kitsas ta muidugi oli, kuigi mõõt sai minu enda järgi võetud, kui mind järjekordselt hange pikali paisati.
Kui katse algas, sain päris normaalselt pilte tehtud. Ainus asi, mis häiris, oli see, et osad lõkked olid püsti pandud nii totakatesse kohtadesse, et ajasid vastikut tossu, mis pilditegemist loomulikult segas. Kui te tahate katse ääres kedagi segada, siis tehke lõke ja visake sinna aeg-ajalt lund ja värskeid rohelisi kuuseoksi. Teie plaanid õnnestuvad siis kindlasti. Õnneks lahkus enamus lõkkemeistreid peale vertsusid ning saime nende suitsupommid elimineerida. Viimaste autode ajal hakkasime ka ise tagasi minema, et jõuda veel ühele katsele.
Vargasen
Meie selle päeva viimane katse oli Vargasen. Sama katse, kus olime ka möödunud aastal ja kus peal on Colin's Crest (ehk Mölpa mätas). Aega ei olnud just laialt käes. Parkisime auto ära ja hakkasime katsele liikuma. Lasin noorematel ees ära minna, et vähemalt nemad kõiki autosid näeksid.
Katsele pääs oli meeletu katsumus. Tükk maad ülesmäge ja siis paistis lai tee...petekas, see ei olnudki katse veel. Selle eest liikus seal edasi-tagasi paar loomaveokit, mis rallihuvilisi SEKide eest parklast katsele sõidutasid. Nii hädiseks ma ennast siiski ei pidanud ja liikusin edasi. Siis sattusin põlevate küünaldega ääristatud metsarajale ja mõtlesin juba, et olen eksinud mingile kohalikule rituaalile või kurat teab kuhu. Õnneks ei olnud. Tee viis ikka katsele.
Väljas hakkas juba pimedaks minema ja kuna pildistamine eeldab ikkagi sensorite valgustamist, siis on koha- ja seadetevalikud piiratud. Selleeest saab katsetada kunsti.
Ühtegi normaalset kurvi ka ei paistnud, ainult üks pikk kiire sirge. Ikka täiesti sirge. Hakkasin naljaviluks proovima, kui pika ajaga ma suudan kaasajooksmisega normaalset pilti teha. 1/25 sekundit oli maksimum.
Õhtul jõudsime veel servisesse ka. Ja veel saime tänu Don Jippo GPRSle kodust üles panna paar uudist Rootsi ja Läti rallide kohta.
posted by Karmen @ 12:00 pm
0 comments
